,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused. Tormis on loonud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. Üldiseltki on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose ,,Kalevala" ainetel loodud kooristseenis ,,Raua needmine" (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Võttes kokku oma elutöö, kasutas Tormis 1999. aastal koostatud kollaaz-kantaadis ,,Sünnisõnad" solistidele, sega-, mees- ja lastekoorile ning sümfooniaorkestrile
väikerahvaste folkloor: ,,Liivlaste pärandus" (1970), ,,Vadja pulmalaulud" (1971), ,,Isuri eepos" (1975), ,,Ingerimaa õhtud" (1979), ,,Vepsa rajad" (1983), ,,Karjala saatus" (1989). Algusest peale on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose ,,Kalevala" ainetel loodud kooristseenis ,,Raua needmine" (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Eesti muusika ühes tippteoses, 1980. aastal loodud kantaat-balletis ,,Eesti ballaadid" (Lea
annaabi.ee 
