akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni meistri kunstiringile. Kirikust mõnevõrra hiljem püstitati selle lõunaküljele ringikujulise
· 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik · Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile · Kooriruumiga ühelöövilised Muhu ja Karja kirik (sisekaunistustega) · Kooriruumita ühelöövilised Haapsalu piiskoplinnuse kirik (saalkirik) · Tornid esialgu puudusid Kesk-Eesti (Lääne-, Ida-Virumaa, Viljandi) · 3-lööviline kodakirik · Ambla kirik, Türi kirik, Suure-Jaani, Lääne-Virumaal Haljala ( 8-tahuline torn , kindlustatud valvepaik) Põhja-Eesti, Tallinn · Suured basiilikad, saalikirikud, erandlikult kahelöövilisena Keila kirik · Kolmelöövilised Viru-Jaagupi, Haljala · Tallinnas Oleviste kirik
annaabi.ee 
