Tema pinnaehitus muutub vulkaanmilise tegevuse tõttu pidevalt. Maapealsetest vulkaanidest erinevalt ei purska Iol mitte sulakivimeid vaid vedelat väävlit. Väävliaur ja tolm paiskub rohkem kui 160 kilomeetri kõrgusel. TEEKOND JUPITERILE 1972 aastaks oli meie vahetu planetaarne ümbrus saanud meile järjest tuttavamaks. 1960ndate teisel poolel olid nii Nõukogude kui Ameerika planeetidevahelised automaatjaamad ,,koorinud ja maitsnud" Veenust ning Marssi, ent polnud söendanud minna kaugemale. Siis, mainitud aasta juulis, tungis üks Ameerika kosmosesond uuele territooriumile. Kui Pioneer 10 jättis Marsi punase ketta seljataha, oli tema ees näha kauget sära, igast tähest tugevamat valgusallikat see oli Jupiter, lähim ja suurim neljast massiivsest maailmast, mida ühiselt nimetatakse gaashiidudeks. Jupiteril on impepärasete kujunditega pilvkate ja intrigeeriv punane laik ning ta on nii
uhket meest merehädast. Enne seda oli ta koos oma sõbraga üksteisele mullatükke vastu päid visanud. Seejärel näinud hädalisi, ent sõber ei jäänud uskuma. Teinud kihlveo, mille Pierrot võitis, kuna tõepoolest kaks abivajajat ulpisid vees, ent nüüd ei olnud nõus sõber neid mehi enam päästmam minema, kuna nende pärast oli ta oma rahast ilma jäänud. Lõppude lõpuks tõid nad kaks imelikku härrast ikkagist veest välja. Mehed olid seejärel end paljaks koorinud, et oma riideid kuivatada. Pierrot oli hämmingus, et neil nii palju sitsisid ja satsisid oli. Kirjeldab nende riietust ning vardaid, mida nad oma juuste püsti hoidmiseks kasutavad. Ühe särgi sisse mahuks kaks inimest kõrvuti seisma jne. Charlotte tahab asja kaema minna. Mees peab ta kinni, avaldab armastust aga ühe asjaga pole ta üldse rahul. Nimelt naine ei armastavat teda, mees ostab talle
lahenemises tähtsusetuks ja absrudseks. Seda tehnikat aga rakendatakse siin peaaegu alasti kujul. Miks Mauruse kuju lõpuks siiski isegi sümpaatseid tundeid lugejasse suudab istutada, see tuleb sellest, et see oma groteskses kentsakuses mõjub kahjutuna ja et selle iseloomu halvad jooned, kuigi harva, mängleva ootamatusega pöörduvad südamlikeks ja isegi õilsaiks. Kui säärane mammonateener nagu Maurus poisile, kelle ta arvab olevat rahast lagedaks koorinud, sealsamas puhtsüdamliku hoolitsusega rublatükki tasku hakkab toppima, sest et ,,natuke raha peab teiesugusel pikal mehel ikka ka olema", kui ta samale poisile, kelle ta ,,jumala tapmise" pärast koolist välja on heitnud, veel tänavalegi järele jookseb, et viierublast selle tasku toppida, sest et ,,inemisel peab ometi viiski rubla raha olema, kui ta tahab eesti jumala vastu minna", siis saab ta sellisena juba meeldivaks. Vähemalt ikkagi mõnesuguseid
peal, ja nüüd olen võõras köhas, ei ole mul enam varandust ega midagi. Millest ma siis nüüd elan?» Istusin siis maha ja nutsin. Öö otsa magasin metsas. Kuid mis on siis parvega juhtunud? Ja Jim, vaene Jim!» «Pagan võtku, kust mina tean, mis parvega on juhtunud! Vana lollpea teenis kauplemisega nelikümmend dollarit; kui me ta kõrtsist leidsime, olid hulgused temaga kaarte mänginud ja olid ta viimse tsendini paljaks koorinud. Kui ma ta hilja öösi koju vedasin, oli parv läinud. Ütlesime: väike võllaroog on me parve varastanud ja meid maha jätnud ja plehku pannud.» «Aga ma poleks ometi oma neegrit maha jätnud; eks ole? ... Ainuke neeger, kes mul oli! Mu ainus varandus!» «Selle peale me ei mõelnud. Tõepoolest olime uskuma hakanud, et ta oli meie neeger. Jah, pidasime teda oma 422 neegriks; taevas teab, meil oli temaga muret küllalt. Kui siis nägime, et parv oli läinud ja
annaabi.ee 
