kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandi lääneranna lähedal. Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp,mille puhul kirkuhoone koosneb kolmest traveest ja idapoolset traveed kasutati koorina. Lääne-Eesti kirkiutel aga,algselt puudusid tornid,kuid mitmele neist on hiljem torn juurde ehitatud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik Va l j a l a k i r i k Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid,kus Kesk-Eesti võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga,kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru.
Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades) Kahel esimesel perioodil kanti ette auloodiat ja kitoroodi, tipp näitajaks oli dragöödia Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega. Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava. Teemad olid jumalte ja inimeste läbikäimiste ja juhtumidest ja ka argipäeva teemasid käsitleti. Kõik oli ette määratud. 3 ja 4 perioodi ajal muusika segunes, vallutajate maade kultuuridega.
tähelepanu äratama. Tavaliselt olen kuulnud ikka sellist mingil määral ebameeldivat viiulimuusikat, mis ,,kriibib", aga seal see oli väga ilus ja voolav. Hea oli kuulata. Vastupidiselt pillimängule, mulle selle kontserdi vokaalne osa üldse ei meeldinud. Ma ei kahtle selle koori tasemes, sest ma pole kunagi kuulnud koori, kelle hääl niimoodi varieeruda saab; perfektselt suutsid nii mehed kui ka naised väga kõrgeid noote puhtalt laulda ja seda koos ühtse tervikliku koorina. Küll aga nagu kirikumuusikale enamjaolt tavapärane, oli ka nendes teostes laul ladinakeelne ning aru ei olnud midagi saada. See muutiski antud kontserdi minu jaoks veidi tüütuks. Ootasin kogu aeg, et vokaalne osa läbi saaks ning pillid jälle ilma koorita mängima hakkaksid. Oleks olnud tekstid näiteks eestikeelsed, siis oleks see kontsert tervikuna mulle rohkem meeldinud. Kuna esitusse kuulus just nimelt kirikumuusika, siis oli väga õige see kontsert korraldadagi kirikus
annaabi.ee 
