veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks. Laulupeo lahutamatu koht ja tähendus rahva kultuuriloos on uuesti oma paigale kindlustunud," "Laulupeo fenomen kõige enam suures kooris - nii emotsionaalselt kui laulu mõjult. Seega - leidkem laulupeol koht selleks suureks ühtsustundeks - kogu meie laulurahvas, kõik põlvkonnad," rõhutas Soots. "Laulupidu peaks olema omakultuurikeskne, kogu kooriliikumist hõlmav, uuenema, arenema koos rahvaga, hoides alles püsiväärtusi, teatud rituaale, oma vaimsust." "väärtustades laulu- ja tantsupeo protsessi kui sügavalt sümboolset ja laia haridusliku potentsiaaliga kultuurinähtust, mis on rahva ühisomand (ning vaba poliitikast ja kommertslikkusest) Viimasel koolilaste laulu- ja tantsupeol tabasin end mõttelt, et kas me mitte ei tee lastele liiga. Nädal aega külma ja vihmase ilmaga proovides käimine võib olla neile väga kurnav.
7 maitset määrav kiht oli kodanlus. Väga iseloomulik nähtus 19. sajandi kodanlikule muusikakultuurile on (peale avaliku kontserdi) kooriliikumine. (Siin võib nii otseselt kui kaudselt märgata Prantsuse revolutsiooni mõju: 1) selle demokraatlikud ideed mõjutasid Euroopa vaimuelu, 2) Prantsusmaal tehti 1795. aastal ettepanek tähistada riigipühi suurte kooriüritustega, millel laulsid harrastuskoorid.) Kooriliikumist iseloomustavad demokraatlikud ja rahvuslikud ideed, samuti patriootiline suunitlus ning ka religioossed ideed. Sisuliselt olid need tähtsamad kui laitmatu kooslaulmine: kooriseltsid olid oluline mõttevahetuse, diskussioonide ja lihtsalt seltsielu koht. Seltsi aktiivsed liikmed laulsid kaasa, aga passiivsed liikmed võisid proove pealt kuulata ja pärast proovi diskuteerida. Demokraatlikkus: kooriühingutes ja -seltsides osalesid eri ühiskonnakihtide esindajad võrdsetena.
annaabi.ee 
