1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. + Härma juhatas koore maakondade laulupidudel ja laulupäevadel. + Kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. + Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. + 1917 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium). + Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming: + Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost. + Miina Härma kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru: 1. Isamaalaulud tegemist on lauludega, kus tekst on detailsemakäsitlusega ja tervikliku arendusega. ,,Meeste laul"; ,,Enne ja nüüd"; 2. Lüürilised laulud selle alla kuuluvad ka soololaulud ,,Kui sa tuled, too mull lilli"; ,,Ei saa mitte vaiki olla"; ,,Ööbiku surm" 3
jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" ilmus 13 aastat ning sel oli rahva, eriti maaintelligentsi muusikalisel arendamisel hindamatu osa. 1884. a. kogus K. A. Hermann kokku Põltsamaa pastori E. Hörschelmanni isetegevuslikud katsetused ning avaldas trükis pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat koorilaulukogumikku "Völkerlieder", üks sega- ning teine meeskoori seades, sisaldades 150 koorilaulu 27 rahvuselt. . Suurema osa laule harmoniseeris ta ise- rahvuslikku omapära arvestamata, koraalistiilis. "Völkerlieder" trükiti Leipzigis ning leidis saksakeelsete sõnade tõttu vähest kasutamist kodumaal. K. A. Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud Koorilaule kirjutas Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub
Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. Miina Härma aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium). Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming Miina Härma loomingus on ülekalus koorilaulud, kuid ta on kirjutanud ka paar suuremat teost. Kantaat - "Kalev ja Linda" (1895). Esimeseks muusikaliseks lavateoseks eesti muusikas võib pidada 1902.aastal esitatud laulumängu "Murueide tütar". Kooriloomingus võib eraldada kolme suunda: 1) Isamaalaulud - detailne tekstikäsitlus ja terviklik arendus. "Meeste laul"; "Enne ja nüüd "; "Veel kaitse, kange Kalev"
annaabi.ee 
