1894, "Saatus" 1899 ning "Mälestused ja lootused" 1903. See on Söödi luule kõrgaeg, suure murrangu eelaeg ja selle ettekuulutaja eesti luules. Söödi selleaegsetest tekstidest on ajaproovile vastu pidanud romantilised eleegiad "Metsateel", "Pärast hallaööd" ja "Must lind". Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule. Pärast pikka vaheaega on Sööt avaldanud veel luulekogu "Kodu" (1921) ja lasteluuletuste kogu "Lapsepõlve Kungla" (1923). Söödi luulet on hiljem korduvalt välja antud ning tõlgitud ka teistesse keeltesse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. ALLIKAD Paul Ambur, Laulurästas hallaöös. 1942 Ernst Enno (1875-1934)
ja soome koorilaule. Uue lauluvara kättesaadavaks tegemisega oli Jakobson ise alustanud juba esimese laulupeo eel. Aastal1869 ilmus tema ,,Vanemuine kandle healed" esimene osa. Sellele järgnes 1871 teine, kus oli 15 eesti soome ja ungari laulu. Jakobson avaldas ka koolilauliku ,,Rõõmus laulja"eesti, soome, rootsi ja sitsiilia viisidega. Algupärast eesti lauluvara leidus vähe. Laulukooride raudvaraks muutusid Hermanni teosed. Ta kogus ka rahvaviise ning seadis need koorilauludeks. Pärast kahte esimest jõuti enne sajandi lõppu korraldada veel neli laulupidu, neist Tartus neljas ja viies ning Tallinnas esimest jõuti enne sajandi lõppu korraldada veel neli laulupidu, neist Tartus neljas ja viies ning Tallinnas kolmas ja kuues. Kolmas üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu Tallinnas peeti vaid aasta pärast teist ja osavõtt oli väiksem kui enne.
annaabi.ee 
