Missa jagunes viieks osaks: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ning Agnus Dei. Vaheaeg oli peale kolmandat. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane, neljas osa, sest see oli kõige rahulikum ning eelnevatest tunduvalt lühem ja ei väsitanud seetõttu niivõrd ära. Solistidest jättis mulle kõige sümpaatsema mulje metsosopran Juuli Lill, kuna tema hääl oli minu jaoks kõige meeldivam. Samuti meeldis mulle ka tema ilus kleit, millel oli peal suur lill. Ka teistel solistidel ning koorilauljatel olid väga kaunid riided, mis tekitasid veelgi uhkema muje. Väga tore oli ka ennast üles lüüa. Lõpuks sain ma kanda seelikut, mis oli pikka aega pidulikku üritust oodanud. Enese ehtimine ning nägemine, et ka teised on oma väljanägemise pärast pingutanud, jättis sellise natuke tähtsa ja hea tunde. Nii solistid, kes seisid kõige ees kui ka koorid kõige tagumistes ridades, panid ennast kuulama. Kuna ma ise nooti lugeda ei oska ja viisi pean nii enam-vähem, olen ma alati justkui
6. saj lõpul / 7. saj alguses viiski Gregorius Esimene läbi liturgilise reformi. Reform puudutas eelkõige kirikulaulu. Uut hakati nimetama Gregoriuse koraaliks (tänapäeval populaarne) - ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul. Gregoriuse koraali kasutati teenistustekstide ettelaulmiseks. Iga täishäälik andis võimaluse pikaks meloodiliseks arenduseks. Jubilatio juubeldamine, hõiskamine (meloodiaarendused ehk jubilatsioonid). Koorilauljatel puudus muusikaline haridus, jubilatsioone oli keeruline meelde jätta. Notke (Notke Kogeleja) aktualiseeris tekstide kirjutamise jubilatsioonide alla. Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati kutsuma sekventsideks. Erinevalt koraalist (kirikulaulust piibli tekstile) kirjutati sekventsidele spetsiaalseid tekste. Sekventsid oli iseseisvad laulud kirikuteenistuse sees ning neid hakati kutsuma ,,troobiks". 16
annaabi.ee 
