kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas · Komeetide koguarvuks hinnatakse umbes 2-3 miljonit · Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest · Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed · Kõige tuntumaks komeediks on Halley komeet · Komeetide tuumade läbimõõt on kümmekond kilomeetrit · Oletatakse, et tuum on kaetud koorikutaolise võrdlemisi õhukese kihiga · Komeedi kuju mõjutab ka Päikese magnetväli Meteoor · on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks · Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem · Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks · Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes
Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Mageveekäsnad: järvekäsn (Euspongilla lacustris), jõekäsn (Ephydatia fluviatilis ); järvekäsn võib esineda nii põõsasja kui ka koorikutaolise vormina; elavad kinnitunult (nt roovartele, kividele jne); käsna pinnal okised (lubjast), mesoglöas lisaks sarvainest niitide võrgustik. Loeng: ainuõõssed 14. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid Alamriik: pärishulkraksed (Eumetazoa) Esiteks: kiirelised e. kahekihilised (Radiata), kahe hõimkonnaga: Harilikud ainuõõssed e. kõrveraksed (Coelenterata)
annaabi.ee 
