Veljo Tormis Karoliina Hunt Biograafia 7. augustil 1930- ... ; Kuusalu, Vana-Vigala; Helilooja; Orel, koorijuhtimine, helilooming, kompositsioon; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor; Eesti Heliloojate Liidu liige; http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“;
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia)
Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja viiulit ning omandas köstri kutse. Sellega käis kaasas ka koorijuhtimine. Kodus laulsid nad toonaste laulupidude laule. Tormise Ema kui ka vanaema laulsid ka tollaseid populaarseid laule. Veljo Tormis tuli muusikasse 1950. aastate keskel, ajal, mil Eestimaa oli tuntavalt võõrvõimu all, eesti rahvuse (ja mitte ainult eestlaste!) säilimine hädaohus, kuid seda probleemi ei olnud lubatud sõnadega väljendada. Aga Tormise tundlik poeetiline muusikaline sõnum võimendub tema muusikas jõuliseks manifestiks, mis ei tunne keelepiire. See on mälestusmärk rahva
Taavi Viljat , kes avaldasid oma ülimalt hea pillidevaldamis oskusega muljet. Lisaks oli väga hea Norman Verte . Juba tema kehakeelest sai välja lugeda , mis teoses üritatakse edasi öelda ja sai õrnalt aimata , mis nüüd juhtuma hakkab. Klaverist Kaisa Laasik mängis klaverit niivõrd hästi, et teda jälgiv kuulaja justkui ''loeb'' nooti klaveristiga koos. Aavo Ots, trompet Õpingud: Tallinna konservatoorium, koorijuhtimine (Olev Oja) ja trompet (Tõnu Tarum), Leningradi konservatoorium. Tunnustused: 1. preemia interpreetide konkursii Eestis (1979). Tähtsamad tööd: 1975- 1985 Estonia teatri sümfooniaorkestri artist; pedagoog Tallinna Muusikakeskkoolis, Tallinna Muusikakeskkooli puhkpilliorkestri dirigent; Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, professori assistent (1989. aastast); rahvusvahelise
ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste (koorijuhtimine) ja Roman Matsovi (orkestrijuhtimine) käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1966. aastal lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellelt õpetajatöö rohkem aega nõudma hakkas, täielikult üle.
kooriheliloojaks. 1900 loobus õp ametist, asub elama Tartusse. Elatab end klaveritndide andmisega ja Postimehes muusika-kriitiliste artiklite kirjutamisega. Muusikaajakiri oli temaarust Eesti muusikas eluvajalik. 1900pani kokku Eesti esimene sümfooniaorkestri, mis koosneb, õpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest. Vokaalsümfoonilisi suurvorme. Läte loob ka sega ja meeskoori. Tobias ja Läte hakkavad koostööd tegema. 1907 tervis halveneb, eemaldub aktiivsest muusikatööst (koorijuhtimine nt). Pühendus rohkem kirjatööle, nt: muusikateooria probleemidega tegelemine, akustika, intonatsiooni probleemidega, värvus-muusikaga, klaverimänguõpiku koostamine (Gradus ad Parnassum). Sureb Läte vend 1932, jääb alles temast klaveri töökoda Sprenk-Läte. Looming sisaldab 150 koorilaulu, 15 soololaulu, kantaate, klaveripalad, orkestri- ja viiulipalad. Hinnatud eelkõige kui koorihelilooja. Varasem koorilooming on mõjutatud saksa romantismist
annaabi.ee 
