Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik, sest ehitamist alustati pikihoonega Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse
Palju roosaknaid. Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina. · Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse. 1) Varagootika (1140-1200) Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle, mis oli kuningate lossikabel. Eristati ka erinevaid koolkondi.