Sajandivahetusel ja 21.sajandi alguses loodud teostes muutub Tambergi väljenduslaad ökonoomsemaks. 2003. aastal lõi kantaadi ,,Armastuse antoloogia". Eino Tambergi loomingus on palju rõõmu ja mängulusti, tema enda sõnade järgi on Veljo Tormis on eelkõige koorihelilooja, kelle muusikat tuntakse ja esitatakse praegu paljudes maailma eri maades. Tormise 1960ndate koorimuusikas on märgatavad 2 omas ajas uudset suunda. Üks on teoste emotsionaalse laengu avamine koorifaktuuri värske kõlakäsitluse kaudu. Meeskooriteostes ,,Hamleti laulud" ning ,,Maarjamaa ballaad" on helilooja kasutanud sügavalt filosoofilise sisu edasiandmisel avangatismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid.Samal ajal hakkas Tormis üha suuremat tähelepanu pöörama rahvalaulule. Varaseimad teosed olid ,,Kihnu pulmalaulud" ning ,,Meestelaulud". Hiidtsükli ,,Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud.1970ndal kujunes
Saebelmann, A.E.Thomson, C.R.Jakobson jt. Küsimused lk 38 1) Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? V: 1841. aastal välja antud Hageni õpik oli paljudele muusikaharrastajatele tollal ainsaks abivahendiks. Selle trükise eesti keelde tõlkinud Jõelähtme pastor G.H.Schüdlöffel pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. A.Erlemanni raamat sisaldas lisaks üldisele noodiõpetusele seletusi harmoonia, koorifaktuuri, kompositsiooni, pillide, muusikalise vormi lühidalt kõige kohta, mida ühel muusikajuhil vaja läks. Erlemanni õpikut võib pidada juba arvestatavaks muusikakäsiraamatuks. 2) Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? V: Sakslased kurtsid et kirikulaul oli moonutatud ja halva tasemega. Sakslase kõrvale tundud, et eestlased laulavad koraale vigaselt ja moonutatult, st mitte nii, nagu sakslased laulaksid.
annaabi.ee 
