Ümarmaterjalidel eristatakse ots- ja külgpruunistumist. 2.1.5.1. Otspruunistumine. Algab otspinnalt ja levib piki kiude. Otspruunistumine väärlülipuidul ilmneb pikilõikel kohe pruunika värvusega koonusja moodustistena, mis asub mõlemal pool väärlülipuitu. Kui väärlülipuitu ei ole, esineb ainult üks koonusjas moodustis, mis haarab kogu otspinna. 2.1.5.2. Külgpruunistumine. Algab sortimendi külgpinnalt ja laieneb järk-järgult säsi suunas; koorerebendid soodustavad intensiivset külgpruunistumise teket ja arengut ümaramaterjalides. Intensiivsemalt areneb otspruunistumine külgpruunistumisest. Pruunistumine ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele. Halveneb välisilme ja mõningal võimalusel nõrgalt dünaamiline paindetugevus. 2.1.6. Maltspuidu mädanik Tekib värskeltraiutud võijalaltkuivanud puidus puitulagundavate seente toimel. Mädanik areneb ainult puu maltspuidus, okaspuudel kollakas või roosakas, lehtpuudel kirju marmorja
Veiko Belials • Kui on võimalik, siis tuleks eelistada mitut väi- kest lõikehaava ühele suurele. Joonis 5. Valesti eemaldatud kuivanud oks, millest on • Oksa eemaldamisel tuleb vältida puule tekita- puusse pääsenud mädanik. Tüvel oksast allpool on näha tavaid täiendavaid vigastusi (koorerebendid, ka puuseente vanu viljakehi. Foto: Veiko Belials sisselõiked, oksamurrud jm). Selleks tuleks oks eemaldada kolme lõikega: esimene lõige suuna- • Pikema tüükaosaga oksalt tohib elusaid oksi ga alt üles umbes 30 cm kaugusel tüvest (läbi eemaldada vähem kui lühema tüükaosaga lõigatakse kolmandik oksa paksusest), teine
annaabi.ee 
