Floeemi ulatuv säsikiir koosneb ainult elusatest rakkudest. *peale esisäsikiirte, mis algavad säsist ja uletuvad kooreni ,leidub teispuidus säsikiiri mille algus on säsist eeml,mõne aastarõnga sees. Need on teissäsikiired. Need tekivad sel teel , kui mõi kimbukambiumi rakk, mis seni tootis puitu ja niint hakkab valmistama parenhüümseid rakke. Säsikiirte tähtsus on selles , et neid mööda toimub puutüves ainete liikumine radiaalses suunas so puidust kooreosasse ja vastupidi. *Esisäsikiired laienevad teiskoores seda enam mida enam need lähenevad esikoorele. Kõige enne saab seda väljavenitavat tunnet tunda epidermis. Kui ta ei suuda enam vastu pidada varre paksenemisele käriseb ta katki ja langeb lõpuks ära. Epidermise aset täidab siis sekundaarne kattekude- korkkude. Tema tootjaks on sekundaarne meristeem-korgikambium e. Fellogeen(väljaspoole toodab felleemi, sisse aga esikoore põhikoele sarnanevaid rakke
jääkprodukte Pealt on neerud kaetud õhukese kiudsidekoelise kapsliga Neerus eristatakse perifeerselt paiknevat tumepruuni värvi koort ja tsentraalselt paiknevat helepruunikat säsi Koor moodustab neeruparenhüümi välimise kihi ja samuti neerusambaid, mis jäävad säsiosa üksuste – püramiidide vahele Säsi moodustub mitmest püramiidist, nendest tungivad kooreosasse säsikiired – iga püramiid koos tema kohal oleva kooreosaga moodustab neerusagara Kooresagarikud moodustuvad säsikiirtest koos neid ümbritseva kooreosaga Koores paiknevad neerukehakesed ja vääntuubulid, säsis paiknevad sirgtuubulid ja kogumistorukesed Neerude põhiühikuks on nefron, mille moodustavad kaks põhikomponenti: Glomeerul e päsmake teda ümbritseva kihnuga Tuubulite süsteem (kortikaalne ja medullaarne)
annaabi.ee 
