Paljuneb peamiselt tõrudest, Hall lepp on sobiv puuliik ka põllumaade mädanikuga ja tarbepuidu väljatulek väike. noores eas annab ka kännuvõsu. metsastamise ja sobiv eeluuendus kuusele. Eristatakse mitmeid vorme: koore värvuse järgi: Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Halli lepa võssa raiutud koridoridesse tumeda (halli) kooreline, aeglasema Väike-Aasias. Eestis kasvab oma areaali kuuse kultiveerimisel ei kannata kuusk kasvuga ja heleda (rohelise) kooreline, põhjapiiril, seetõttu on ka tammikute kasv juurepessu kahjustuste all, samuti kaitseb kiirema kasvuga ja haava triploidne vorm siin aeglane (2,3 tm/ha/a) ja nad on ka selline võsa kuuske hiliskülmakahjustuste (Populus tremula f. gigas)
Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused, eriti haavataelik (Phellinus tremula). Hinnanguliselt 90-95% raieküpsetest haavikutest on nakatunud selle seenega ja puit seetõttu mädanikuga ja tarbepuidu väljatulek väike. Eristatakse mitmeid vorme: koore värvuse järgi: tumeda (halli)kooreline, aeglasema kasvuga ja heleda (rohelise)kooreline, kiirema kasvuga ja haava triploidne vorm (Populus tremula f. gigas). Puidu kasutamise mahud varem olid üsna tagasihoidlikud, tööstuslikult vähesel määral tuletikkude tootmiseks, kuid valdavalt kasutati kütteks. Seoses puidutööstuse kiire arenguga peale Eesti taasiseseisvumist, hakati ka haavapuitu rohkem kasutama saetööstuses (probleemiks on ka siin suur mädanike osatähtsus)