leivategemisnõu, mis viimasel sajandil on asendanud leivaküna, kannab Põhja-Eestis nimetust leivaastja. Lüpsik: Oli pealt laiem kaane ja kandesangaga puupang, harilikult varustatud piima kurnamiseks samasuguse oksaharust tilaga nagu piipkanngi. Piimapütt- e. tsõõrik: U. 25 cm läbimõõduga ja kuni 15 cm kõrge kaaneta nõu, mis mahutas 3-5 toopi, oli kuni koorelahutajate ja meiereide ilmumiseni üldkasutusel piima hapendamiseks ja lauale toomiseks. Kirn- e. putk, koorekirn: Enne piimatööstuse arengut tavaline võitegemise nõu. Ülalt pisut kitsenev kõrvade ja kaanega kõrge nõu, mille sees liikus üles-alla mänd koore võilelöömiseks. Lännik: On kuni 10-toobine pealt laienev väikeste kõrvade ja kaanega nõu, mida kasutati hapu- ja kohupiima, või, silkude jms. hoidmiseks ja kaasavõtmiseks. Kõikide puidust tarbeesemete nimetamine ja eraldi kirjeldamine võib olla omaette teadustöö, millest saaks ilmselt paksu raamatu. 2
Arvan, et luuletus on romantiline ning sisu on otseütlev. 7 6. Õhtu lakas Täna tüdrukute seltsi lähen lakka magama, kõrvale ma võtan neitsi vagamastgi vagama. Vagamastgi vagama: epiteet Kes seal kauges nurgas nõnda kauges: epiteet kihistab ja kudistab? Kes seal kallist uudseleiba kallist: epiteet peppredess pudistab? Kellelegi, näe, kogemata ümber kukub koorekirn aga juba rõõmsaid kilkeid rõõmsaid: epiteet täis on kogu heinavirn! Piigakesed! Üldse pole väsinud te mõisateost! väsinud: epiteet Nii kui leevikesi tahaks toitta teid ma oma peost! Tulge kõikk te minu juurde, lapsukesed rahutud! rahutud: epiteet Laottan üle teie käed, mis aastatest on tahutud. tahutud: epiteet
annaabi.ee 
