elatakse sageli läbi raskemini kui sündinud ebameeldivust. (4, 224-225) 2.2 Õnn "Olge õnnelikud!", "Palju õnne!" nii me kirjutame tihti, ja see on kõikehaarav soov. Aga milles seisneb õnn? Heaolu, vastavad mõned. Muidugi. Neil on õigus. Lonks vett inimesele, kes on janusse suremas, on ju heaolu. Ja tükk leiba näljasele. Ja soe tuba pärast tuisust teed on samuti õnn. Inglise füsioloog James Olbe sooritas mõned aastad tagasi katse, viies elektroodi roti aju teatud koorealusesse piirkonda. Surudes erilisele pedaalile sagedusega kuni 5000 korda tunnis. Ta unustas söömise, kurnas end täieliku jõuetuseni. Kuid kõrvuti selle keskusega asuvad ajus keskused, mis tekitavad ebameeldivuse tunnet. Kui elektrood oli viidud sinna, siis rott, surunud korra pedaalile, loobus sellest tegevusest. Käesoleval ajal võib selliseid rõõmust tansisklevaid õnnelikke rotte näha P. K. Anohhini 8 laboratooriumis
Külmutatud toiduainete sulatamisel tuleb jälgida igale toiduainele optimaalset reziimi, et vältida liigset vee ja selles lahustunud toitainete kadu. Liha tuleb liigsete kadude vältimiseks sulatada aeglaselt ja madalal temperatuuril. Aedvilju ei ole soovitav enne kuumtöötlemist üldse sulatada. Soolatud toiduainete leotamisel eraldub koos soolaga ka suurem osa toitaineid. Taimsetes toiduainetes on enamik mineraalaineid koondunud koorealusesse kihti ning koorimisel võivad nende kaod ulatuda kuni 50%. Kartulites on mineraalainete kaod tingitud ka nende hoidmisest vees enne kuumtöötlemist. Loomsete toiduainete kuumtöötlemisel toimuva valkude denatureerumise tagajärjel eraldub vett ja selles lahustunud aineid. Väikese osa veest seob kollageen, ülejäänu eraldub puljongisse, praadimisel lihtsalt aurustub. Vee ja selles lahustunud ainete kadu sõltub:
annaabi.ee 
