Eriala meeldivus tähendab sageli tõenäosust leida sel alal tööd. Suureks probleemiks on Eestis puuduv organisatsioonilise struktuuri kogemus ning kogu riigis ega ka regionaalselt pole teada, milliseid erialasid vajab riik perspektiivis. Terje Otsa on viidanud koolide vähesele koostööle erialade planeerimisel. Koolid alluvad ju haridusministeeriumile. On loomulik, et info sellest, milliseid eriala spetsialiste regiooniti vajatakse, koondub õppeasutuste tööde koordineerivasse keskusesse, s.t. ministeeriumi. Võib-olla peaksime ka põhjanaabrite eeskujul mõtlema võimaluste loomisele eri ametialadest koosnevaks kokkuvõtteks õppes või lubama (võimaldama) omandada kaks või enam ametit eri koolitustest samal ajal. Täna on nii mitmeidki probleeme ja vastuseid ootavaid küsimusi selles vallas. Loodan, et teema pakkus teile huvi ja mõtteainet oma haridustee jätkamise üle. Usun siiralt, et kui
näitaja, tuntuseaste kui turuhõive arengu näitaja jt. 5.4. Väärtusorienteeritud controllingu, stimuleerimis- ja kompensatsioonisüsteemid Igapäevaselt toimiv ja pidevalt täiustuv väärtusele orienteeritud juhtimissüsteem toetub ettevõtte controllingusüsteemile. Eespool vaadeldud väärtusjuhtimise nelja nurgakivi rakendamine praktikas eeldab nende integreerimist ühtsesse koordineerivasse, controllingu süsteemi. Controllingu- süsteemi koordineerimisel viiaksegi ellu väärtusorienteeritud juhtimist. Controllingu ülesandeks on vastavate IT lahenduste koordineerimine. Selleks, et ettevõtte juhtkonda ja töötajaid enam igapäevaselt huvituma panna väärtusorienteeritud eesmärkide täitmisest ja vastavast protsessuaalsest käitumisest, on vajalik tõhusa stimuleerimis- ja kompensatsioonisüsteemi toimimine. Kuna väärtus-