Euroopa Komisjon teeb Eestile ettepaneku ühineda 2011. aastal euroalaga, sest kõik kriteeriumid on täidetud. Siiski toob euro tulek inimestele kaasa vajaduse asuda senisest enam kauplustes peast arvutama. Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles, et kindlasti aitab inimestel euroga kohaneda see, et juba pool aastat enne rahavahetust tuleb kaupmeestel hindu kahes vääringus näidata. Lisaks on Rääski sõnul arutatud eurole üleminekut koordineerivas asjatundjate komisjonis võimalust, et inimestele jagatakse enne euro tulekut kalkulaatoreid, mis võimaldavad hindu kiiresti arvutada kas kroonidest eurodesse või eurodest kroonidesse. Eurole üleminek ei pruugi siiski piirduda üksnes mehaanilise jagamistehtega, kus kroonihindadest saavad eurohinnad. Üsna märkimisväärne muudatus kaasneb sellega, et 1. jaanuarist saab sularahaautomaatidest välja võtta minimaalselt viis eurot ehk ligi 78 krooni.
Kutse saadeti lisaks veel 4 riigile, seega kokku 50 riiki. Need 4 riiki olid: Valgevene ja Ukraina, Argentiina ja Taani. Kõige tähtsam komitee oli Juhtivkomitee, kuhu kuulusid KÕIK riigid. Teisi komiteesid oli veel 4 – peakomiteed. Eraldati „sikud lammastest“, kes võis kuhu kuuluda. Nt Õiguskomiteesse kuulusid 5 suurriiki ja teistest riikidest ainult Mehhiko. Täidesaatvas komitees oli 5+9 riiki, koordineerivas samuti lisaks 9 riiki. Hääletamisküsimused tulid teravalt mängu – olulistest küsimustest 2/3 häälteenamus, protseduurilistes absoluutne häälteenamus. Üks huvitav eripära oli see, et kõigil oli tõepoolest üks hääl. Konverents kestis juuni lõpuni, lõpuks võeti põhikiri vastu, jõustuma pidi alles siis, kui ta on ratifitseeritud 5 suurriigi ja ülejäänutest enamuse poolt. 5+23 riiki sel juhul. See hetk jõudis kätte 24