Reageerimise peiteperiood koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, tema eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste ülesehitusest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul täiustatakse eraldi motoorset komponenti (liigutuste tehnikat) ja peiteperioodi aega, edasiselt parandatakse koordinatsioonilist koostööd peiteperioodi ja reaktsiooni motoorse komponendi vahel. Võistlustegevuse käigus reageerib sportlane liikuvatele objektidele (pall, partner, vastane jt), aimates ette nende ruumilisi ja ajalisi ümberpaiknemisi, mis asuvad tema nägemise, kuulmise jm väljas, aga ka ekstrapoleerib enda tegevust varasemate kogemuste põhjal ilma nägemisvõi teiste retseptorite kontrollita. Põhimõtteline üldmetoodiline suunitlus seisneb liht- ja diferentseeritud (valikuliste)
Põhiline on tähelepanu ja keskendumisvõime parandamine (stardid erinevate signaalide järgi ja eri asenditest). Reaktsioonikiiruse harjutusi sooritatakse treeningtunni alguses, puhanuna. Tõhusa kiirustreeningu eelduseks on puhanud ja terve närvisüsteem. (9) Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul täiustatakse liigutuste tehnikat ja peiteperioodi aega, seejärel parandatakse koordinatsioonilist koostööd peiteperioodi ja reaktsiooni liigutusliku komponendi vahel. Võistlustegevuse käigus reageerib sportlane liikuvatele objektidele (pall, partner, vastane jt), aimates ette nende ruumilisi ja ajalisi ümberpaiknemisi, mis asuvad tema nägemise, kuulmise jm väljas, aga ka mõjutavad tema enda tegevust varasemate kogemuste põhjal ilma nägemise või teiste retseptorite kontrollita. 1.3. Stardikiirenduse arendamine