· raske on keskenduda, · aeglustub reaktsiooniaeg, · häirub analüüsivõime. Tehaksegi vale otsus ja ... tekib vigastus. Treeningu ülesehituse ABC Tervisesportlanegi võiks treeningu ülesehitamisel lähtuda põhitõdedest. Alustada tuleks kerge soojendusega, kus kehatemperatuur tõuseb 1-2 kraadi. Sellele järgnevad venitusharjutused, mis on just kui keha töökorda sättimine. Lisaks spetsiifilisem soojendus, mis hõlmab rohkem treeningus rakendust leidvaid lihasgruppe, sh koordinatsiooniharjutusi. Siis põhitreening ning lõpetuseks 5 minutit mahajahtumise perioodi ja taas venitused. Oluline on ka treeningule järgnev taastumisperiood (nt piisavalt ....) Tervistsäästev on ka spordialade omavaheline sobiv kombineerimine treeningkava koostamisel. Algaja ei peaks isegi suure huvi korral käima näiteks 5 korda nädalas jutti jõusaalis, vaid pakkuma sealsele rassimisele vaheldust näiteks ujumise, jooksu, suusatamise või kepikõnni näol. Mõõdukus mõõdupuuks
spetsiaalettevalmistusperioodiks. Üldettevalmistusperioodiga algab treeninguaasta ja see on pikem kui spetsiaalettevalmistusperiood, kestes 12 kuni 16 nädalat. 88 Üldise ettevalmistusperioodi eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine, milleks kasutatakse maksimaalse jõu ja üldise aeroobse vastupidavuse arendamist ning tehakse ka erinevaid painduvus- ja koordinatsiooniharjutusi. Hästi läbiviidud üldine ettevalmistusperiood on aluseks parimale võistlustulemusele võistlusperioodil. Samas on treeningumaht natukene väiksem üldettevalmistusperioodil võrreldes spetsiaalettevalmistusperioodiga, 60% selle perioodi treeningumahust moodustab ühtlusmeetodil madala intensiivsusega pikk aeroobne treening aeroobse läve tasemel, kus treeningtunni pikkuseks on vähemalt 60 minutit.
annaabi.ee 
