Kommertspandi puhul seataks epant ettevõtte kogu vallasvarale . Ilma, et ta annaks üle panditud vara valdust. Kommertpant ei ulatu kassaas või krediidasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele ning uutele väärtpaberitele. Samuti varale, mille suhtes saab seada teistliiki registerpandi ja kommertspant ulatub ka kindlustus(ühingule)? Ettevõtja võib kommertspandiga kooramtud vara tavalise majandustegevuse käigus kasutada ja käsutada. Kui aga ettevõtja võõrandab kommertspandiga kooramtud vara hulka kuuluva asja, tavapärase majandustegevuse korras, lõppeb kommertspant sellele asjale. Kommertspandi puhul on oluline ka ettevõtja teadaandmis ekohustus. St ettevõtja onkohustatud pandi pidajale koheselt teatama ettevõtte majandamise peatumisest või selle jagamisest või mud liiki võõrandamisest või muul viisil üleandmisest, samuti vara
juriidilise isiku kasuks · eraõiguslik, kui see on seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Reaalkooramise avalik-õiguslik iseloom tuleneb üldisest huvist, mida reaalkoormatis tagab, mitte aga sellest, et võlasuhte üheks pooleks on riik. Omanikureaalkoormatis Selline reaalkoormatis on võimalik näiteks siis, kui isik omandab kinnisasja, mis on kooramtud reaalkoormatisega tema kasuks. Omandaja võib selle koormatise lõpetada, kuid võib lasta üle kanda mõnele teisele isikule. Omanikureaalkoormatise tekkimisele saab vastavalt kohaldada omanikuhüpoteegi kohta sätestatut. Seda võib vaja minna nt siis, kui omanik soovib enne kinnisasja võõrandamist seda koormata reaalkoormatisega enda kasuks ühepoolselt. Erinevus servituutidest ja hüpoteegist
annaabi.ee 
