või kui metülatsiooni vihje puudub, siis võib DNA parandussüsteem parandada vana ahela uue järgi 15. Mikroobi genoom (tüüp, suurus muud omadused) Puudub tuum, kuid kromosoom siiski pakituna(nukleoidina), haploidne genoom, reeglina tsirkulaarne ( ka lineaarseid leitud), suurus 800kb-10Mb 16. Plasmiidid (omadused, klassifikatsioon, omadused) Ekstrakromosomaalsed geneetilised elemendid, 1-200kb suurused rõngasmolekulid, autonoomne replikatsioon, erineva koopiaarvuga. Võrreldes mikroobi kromosoomiga, sisaldavad unikaalset geneetilist infot. Plasmiidse DNA kodeeritav info tagab kiire kohastumisvõime erineates keskkonna tingimustes. Looduslikud tüved sisaldavad rohkem plasmiide, kuid laborikultuuris kaotavad plasmiidid, pole keskkonna selektiivset survet. Plasmiidi poolt kodeeritavad funktsioonid: AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17
• • Segmentaalsed duplikatsiooonid: definitsioon, põhiomadused, rikastatus ja jaotuvus genoomis (intra- ja interkromosomaalsed), ebastabiilsus, olulisus eukarüootsete genoomide evolutsioonis. • Segmentaalsed duplikatsioonid on järjestuste ülekanne genoomi ühest regioonist teise. Segmentaalsed duplikatsioonid on DNA segmendid, millel on peaaegu identne järjestus. Segmentaalsed duplikatsioonid on kromosoomi-spetsiifilised madala koopiaarvuga kordused (LCR), duplikonid, millel on suur homoloogia. Segmentaalsed duplikatsioonid on kas peritsentromeetrsed (peamiselt interkromosomaalsed), subtelomeersed (nii inter- kui intrakromosomaalsed) või interstitsiaalne (kromosoomi õlgades). • Erinevatel kromosoomidel on erinev segmentaalse duplikatsiooni muster – kromosoomid 7, 9, 15, 16, 17, 19, 22 ja Y on rikastatud duplikatsioonidega ning kromosoomid 2, 3, 4, 5, 8, 14 ja 20 on
jms inserteerumise eest kromosoomi, mis võib populatsioonile pikas perspektiivis olla kahjulik. 11.1. Toksiin-antitoksiin süsteemid Termin toksiin-antitoksiin kirjeldab geenipaari, millest üks kodeerib stabiilset toksiini, teine ebastabiilset antitoksiini. Toksiin on bakterile letaalse toimega, samas kui antitoksiin inhibeerib toksiini toime. Algselt leiti neid süsteeme kromosoomivälistelt DNA-elementidelt, nagu madala koopiaarvuga plasmiidid ja faagid, mille koosseisus on toksiin-antitoksiin süsteemid. Nende süsteemide abil tagavad kromosoomivälised DNA-elemendid enda säilimise bakteri genoomis. Näiteks kui raku jagunemise käigus ühte tütarrakku plasmiidi ei satu, siis tsütoplasmaga kaasa saadud toksiin-antitoksiini paarist laguneb antitoksiin suhteliselt kiiresti ning toksiin tapab bakteriraku. Sedasi kontrollib plasmiid enda edasipärandumist. Tänaseks on leitud, et nii eubakterite kui arhede
annaabi.ee 
