probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. KAASAEGSE ETTEVÕTTE STRUKTUUR Korporatsioonide peakorterite personal kulutab suurema osa tööajast probleemide, lahenduste, strateegiate ja raha õige kombinatsiooni otsimisele. Miinimumini viidud üldkulude ning ulatuslikult jagatud riski ja tulu juures võib firma lubada endale eksperimenteerimist. MUUTUSED ETTEVÕTETE OMAVAHELISTES SIDEMETES Üha rohkem kasutatakse koopereerimist või alltöövõtjaid, kes on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale. Väiksemate üldkulude juures jäävad ära kulutused seadmetele ja tootmispindadele. Alltöövõtja motivatsioon, kelle kasum on otseses sõltuvuses tema töö kvaliteedist, on väga kõrge. ETTEVÕTTE SUURUS EI OLE ENAM TURUKONKURENTSIS MÄÄRAV •Tootmine viiakse üle väiksematesse üksustesse, kes keskenduvad oma põhitegevusele – tootearendusele ja turustamisele. •Tootjatele avaldatakse survet, et nad
· tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. Nt. Usa andis laene tööstusettevõtetele, kohe elavnesid ka investeeringud majandusse. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. See kujunes pärast Teist maailmasõda ning ajendab spetsialiseerimist ja koopereerimist, samuti tooraineallikate kasutamise ja müügiturgude kooskõlastamist.Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust. 6.4. USA majandus F.Roosevelti uus kurss (1933.a.) Roosevelti võimule tulekuga võeti kasutusele rida kriisivastaseid abinõusid