,,assotseerunud liikmeid" selleks soovi avaldanud riikide hulgast. 1994.aastal said EL-i liikmeks Poola ja Ungari, 1995.aastal aga Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja ka Eesti. Kui EL-i moodustumise hetkeks oli EL-i täisliikmetest liikmesriike 12, siis 1995.aastaga kasvas nende arv 15-le (lisandusid Austria, Rootsi ja Soome). Kõigi EL-iga assotseerunud liikmesriikide lõppeesmärgiks oli täisliikmeks saamine. Selle tingimuseks seati Maastrichti lepingu nõuete ja Koopenhaageni kriteeriumite kõrvalekaldumatu täitmisega. Tänases on EL-is 27 riiki. Viimase liitumislainega EL-i tulnud riigid kohustusid ühtlasi astuma ka ühisesse valuutaliitu, seetähendab valmistuma eurole kui ühisvaluutale üleminekuks ja rahvuslikust valuutast loobumiseks. Rootsi, Taani, Suurbritannia aga tegid erandi ega loobu niipea oma rahvusliku valuuta kasutamisest. Kasutatud allikad Teema nr.4. Euroopa Liidu kujunemisprotsessist ja selle tõukejõududest.
Samas hakkas EL värbama endale assotseerunud liikmeid- riike. 1994.aastal said EL-i assotseerunud liikme staatuse Poola ja Ungari, 1995.aastal aga Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja ka Eesti. Kui EL-i moodustumise alguses oli EL-i täisliikmeid liikmesriike 12, siis 1995.aastaga kasvas see arv 15-le (lisandusid Austria, Rootsi ja Soome). Kõigi EL-iga assotseerunud liikmesriikide lõppeesmärgiks oli aga täisliikmeks saamine. See oli võimalik aga Maastrichti lepingu nõuete ja nn Koopenhaageni kriteeriumite kõrvalekaldumatu täitmisega. Kõik see õnnestuski teoks teha veel 10 riigil (sealhulgas ka Eestil, Lätil ja Leedul) 1.maiks 2004. Niisiis oli tolle daatumiga EL-is juba 25 täisliiget- liikmesriiki. Kõnealuse liitumislainega EL-i tulnud riigid kohustusid ühtlasi astuma esimesel võimalusel ka ühisesse valuutaliitu, st valmistuma euro-rahale üleminekule ja rahvuslikust valuutast loobumisele. Kuigi viimast nägi põhimõtteliselt ette ka juba Maastrichti
annaabi.ee 
