IDEE – on asjade tõeline olemus, ta on igavene, apstraktne ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. NT. 1. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao ning kui inimene asub uuesti maja ehitama, siis ta juhindub maja ideest. 2. Inimene võib surra, aga idee inimesest ei kao. Platon püüdis ideede maailma ja meelelise maailma vahekorda illustreerida koopa müüdiga. KOOPA MÜÜT – inimesed elavad otsekui koopas. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinu, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on?- Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku
ülalkorruse akendest või aias asuvalt künkalt, millel asub vaatepaviljon. Grotto: koopad, mis võisid olla nii korrapärase kujuga kui "looduslikud", tavaliselt künka või mäeseina sisse ehitatud. Materjaliks olid päris-koobastest toodud stalaktiidid ja kõvad lubjakivimoodustised ning vulkaaniline, veekogudes või kuumades allikates moodustunud materjal. Kasutati veel merikarpe, koralle ja pärlmutrit, lihvitud kive, kristalle, vahel ka kunstlikke materjale: klaasi, keraamikat. Mööda koopaseinu tilkus-nirises vesi, mis langes nagu vihm koopas asetsevasse veesilma. Loomade, mütoloogiliste olendite ja inimfiguuride kujutised. Koopasuu oli taimedesse põimunud, et jätaks metsikuma mulje. Koopad olid metsiku looduse sümbolid. Ka sai seal demonstreerida maapõue rikkusi - kive. Koostanud: 50Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
