maailma. On vange, kes on vabanenud/vabastatud ja nad on näinud tuld ja nad on läinud edasi ja pääsenud välja koopast ja näinud tõelist olemist- idee, siis on nad olnud segaduses, kuid õige pea leidnud ja veendunud, et päikesevalguses avanev maailm on tõelisem kui seintelt nähtud varjud koopas. Ta naaseb koopasse ja püüab teistele edastada nähtut, seletada, veenda, valgustada, tuua valguse kätte näidata tõelisust, kuid vangid on rahul sellegagi, mida nad praegu näevad koopaseinalt ja naeravad ning lausuvad, et õnnetuke on vist oma silmad ära rikkunud. Kes on too vabanenu? Ilmselgelt filosoof. Õpetus hingedest. Tooli tunneme ära tänu tooliideele, mis on materjalis kehastunud, kuid kus oleme seda ideed kohanud, et tool ära tunda? Platon arvas (nagu pütagoorlasedki) et hinged võivad kehastuda nii inimestes, loomades kui ka taimedes- vastavalt oma väärtusele. Demiurg (looja, jumal) lõi hinge. Hing koosneb:
pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada
annaabi.ee 
