Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 a eKr. Üleminek tootvale eluviisile, põlluharimisele. Lähid-Idas 8. At eKr esimesed põlluharijad. Eesti alal u 2. At eKr. Põhja- Euroopas võeti aluseks keraamika kasutamine. Eestisse jõudis keraamika 4 at. eKr. Neoliitikumi lõpp metallide kasutuselevõtt. Pronks 3500 eKr. Raua kasutuselevõtt 2. At eKr. Põhja-Euroopasse pronks ei jõudnud. Eestis lõpeb neoliitikum u 5. saj. eKr. Mesoliitikumis koopamaalida allakäik ehitatakse endale puidust, mätastest elamud. Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti
· Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: inimesed uskusid maagiat ja seda, et piltide ja kujunditega saab mõjutada tegelikkust Animism · Loodusrahvaste mõtteviisile omane looduse hingestamine · Usuti et loodust saab mõjutada maagalisliste toimingutega, loitsud, laulud, tantsud, kehamaalingud · Rituaalide läbi püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. · Taotlem - loom, taim, ese, loodusnähtus usulise austuse objektina, sugukondlikus ühiskonnas
annaabi.ee 
