Lagi, kus asuvad maalid, on kergelt kaldu ning madal. Galerii pikkus on 18 m ja laius on 9 m. Tegemist on esimese koopaga, millest leiti maalid. Altamira jäi esiaegse kunsti tähtsaimaks leiukohaks kuni Lascaux' koobaste avastamiseni. Altamira maalid kuuluvad nooremasse paleoliitikumi ja nende vanus on 15 000 aastat. Maalid on säilinud tänu jahedale ja niiskele koopakliimale ning tänu sellele, et koopasuu noorema paleoliitikumi lõpus kokku varises. Polükroomide saali laes paiknevad korratult maalid jääaegsetest loomadest. Seal on kujutatud põhiliselt piisonid, samuti hobune ja emahirved. Piisoneid on kujutatud söövatena, jooksvatena, lamavatena ja haavatutena. Loomafiguure on umbes 20. Figuuride pikkus ulatub kahe meetrini. On ka abstraktseid märke.
1910 moodustas Santillana del Mari linnanõukogu Altamira koopa konserveerimis- ja kaitsenõukogu ning määras ametisse koopa giidi. 1924 tundis Altamira koopa vastu huvi kuningas Alfonso XIII ja koobas kuulutati rahvuslikuks mälestiseks. 1925 loodi Altamira koopa haldamise ja uurimise komisjon. Rajati kohalikus stiilis hoone koopast leitud esemete eksponeerimiseks ja konserveerimiseks, mis oli ühtlasi valvuri eluase. Maalid olid säilinud tänu jahedale ja niiskele koopakliimale ning tänu sellele, et koopasuu noorema paleoliitikumi lõpus sisse varises. 1940 asutati koopa patronaat. Kuna koopaid hakkas külastama väga suur hulk turiste, ilmnesid esimesed märgid maalide tuhmumisest. Kunstlik valgustus ja inimeste hingeõhk mõjusid maalidele halvasti. 1955. aastal külastas koobast umbes 50 000 inimest. Külaliste arvu kasvades rajati 1960. aastal kolm uut paviljoni.1973. aastal ulatus külastajate arv juba 174 000-ni