Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpööratud!) · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods), umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones),umb. 6 milj.vahendusel närviimpulssideks. Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda ganglionrakkudele _ Nägemisnärv (n. opticus) ühendab umb 1 miljon ganglionrakkude aksonit,algab võrkkesta piirkonnast, mida nimetatakse pimetähniks. Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris.Nägemisteravus on suurimvõrkkesta osas, mida nimet.fovea (koonusrakkudetihedus suurim).Rakukihtide lateraalne paiknemine fovea
jaoks) · Iseenese ja teiste eristamine: Eksterotseptiivsed: välistele stiimulitele reageerivad retseptorid Interotseptiivsed: meie endi tegevusele reageerivad retseptorid (tähenduse andmine välisele stiimulile, ka nt optilise ja auditoorse flow tõlgendamine liikumisel; vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites) · Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali.
vedurijuhtidel. · Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods) umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones), umb. 6 milj. vahendusel närviimpulssidek. Retseptorid annavad erutuse edasi bipolaarsetele rakkudele ja need omakorda ganglionrakkudele 13. Kirjeldage teooriaid millega on värvinägemist seletatud. Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on?
annaabi.ee 
