lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. 16. Lülisamba osad 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju
liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks on pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randmekämbla liiges). 14. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa. 15. Selgroolüli ehituse põhimõte: iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud
hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse kandmise faasi tugijalal, abduktsioon- või koonusliikumist (circumduction) hoojalal, võimalikku jalalihaste atroofiat, eriti reie eesosas ning kas toepinna laius on normaalne. Joonis 3. Labajala nurk kanna keskosast II varbani Kõnni hindamine külgvaates Külgvaates saab kõnni ajal jälgida rindkere ja õlaliigese rotatsiooni ning käte retsiprookset (vastastikust) liikumist, lülisamba asendit (sh. lordoosi), vaagna rotatsiooni ning alajäseme liigeseid
annaabi.ee 
