Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto sõdab kurvi, jääb sisemine ratas aeglasemaks ning sateliidid hakkavad oma telje ümber pöörlema,sundides välimist ratast kiiremini pöörlema, mölemale rattale rakendatav veojõud jääb samaks. KÄIGUKAST Käigukasti abiga saab autol muuta veojõudu, kiirust ja sõidusuunda. Autodel kasutatavad sisepõlemismootorid ei anna igal tööreziimil sobivat veojõudu
evolventhambumine, kuid nõuab täpset ja jäika laagerdust. Hambalõiketerad on keeruka kujuga, mis raskendab nende valmistamist. Seetõttu kasutatakse Novikovi hambumist peamiselt siis, kui ülekande massi ja mõõtmete väiksus on väga oluline. 4.6. Nihutustegurite valik. Välis-silinderülekannete geomeetriaarvutus Vt. jooniste kogumik "Hammasülekannete geomeetria". 4.7. Koonusülekannete geomeetria 4.7.1. Koonusevolventhambumise elemendid Koonushammasrattaid kasutatakse pöörlemiseülekandmiseks lõikuvate võllide vahel. Rataste aksoidid on pöördkoonused (algkoonused) (joon.1), mida määravad algkoonuste nurgad 1 ja 2 . Et algkoonused veerevad teineteisel libisemata, siis peab neil ühise moodustaja OP igas punktis olema võrdne joonkiirus. Näiteks punktis P (joon. 3) peab kehtima seos v P = 1 OP sin = 2 OP sin . 1 2