kollektormootorist, reduktorist ja vänt- kolbmehanismist, töösilindrist koos löögimehanismiga, tööseadme pööramismehanismist, ventilaatorist, käepidemetest, elektrikaablist. Puuri või Joonis 2. Pneumaatilise löögiga drelli meisli kinnitamiseks on mitmesuguseid tööpõhimõte võimalusi: morse koonus, padrun, kiirkinnitus. Elektrimootori ankur toetub laagritele. Selle jahutus toimub ventilaatoriga. Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema.
masina elektriskeemi, ainult siis suudab ta kiiresti rikkeid b. Mootoriülekanne puudub (sidur on kokku ehitatud avastada ja kõrvaldada. See töö muutub märksa hõlpsa- hoorattaga). Käigukasti karterit saab mootori küljest eral maks, kui montaaziskeemi alusel koostada põhimõtte- dada ja käigukasti võllid on mootorratta pikiteljega röö skeem, mis annab ülevaatlikuma pildi voolu kulgemisest biti. Koonushammasratastest moodustatud peaülekande ja tarvitite ahelates. Motorolleri «Turist» vastav skeem käigukasti vahel on kardaanülekanne. Seda konstrukt- (joon. 66) on antud näitena. siooni käsutatakse rasketel mootorratastel («Uraal», «Dnepr», K-750), c. Sidur paikneb väntvõlli ,otsal, tema ja käigukasti
annaabi.ee 
