asetsevas suvekojas ehk suveköögis ehitati jõe, järve või tiigi ligidale, kus vesi käepärast ehitati peamiselt kuusest põranda jaoks trambiti muld kõvaks, mitte ei kasutatud puud üldiselt lage ei olnud suits pääses välja ukse kaudu, kui need olid ehitatud maa sisse seal seisid kümne kaheteistpangene pada, pesuküna, reiepakk ja kiil veetoober asus nurgas Suvekoda Suvekoda SUVEKOJA VANEM VEND PÜSTKODA kuuselattidest kokku pandud koonusetaoline ehitis toestik seoti ülalt kasevitsaga kokku selle keskel paiknes lahtine kolle, mille kohal rippus keedupada vanem nimi on "koda", "kota", "kuala" jne. kadus Eesti mandriosast, kuid säilis Saaremaal õllekeedukohana Püstkoda KASUTATUD KIRJANDUS "Eesti maarahva elust 19. sajandil" http://www.hot.ee/oravale/pystkoda.html http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm http://www.erm.ee/?lang=EST&node=227&parent=202 http://et.wikipedia.org/wiki/Ait http://www
Tal on pikk peenike vars, millel on pikad kitsad teravatipulised lehed. Varre alusel aga on mõned pruunikad labata lehetuped. Varre ülemises osas on vart väikese tupena ümbritsevad lehed. Õitsemise ajal torkavad kõik käpalised palju rohkem silma ja nii ongi tähtsam just siis neid eristada. Õitseval käoraamatul ja koerakäpal polegi kuigi raske vahet teha. Kui käoraamatu õisik on pikk, rullitaoline, siis koerakäpa oma lühike, koonusetaoline. Tema kohta öeldakse ka "püramiidikujuline", kuid püramiid on ju kandiline, tema aga ikkagi ümar. Püramiid-koerakäpa õisik oleks nagu lühikeseks kokku surutud, nii paistab ta ka mõnevõrra tihedam kui käoraamatu õisik. Koerakäpa õites on nektar, mis on mõeldud teda tolmeldavatele liblikatele. 9 Kaspar Mälgand Valge tolmpea
annaabi.ee 
