Norra viikingite retked kulgesid kõigepealt Inglismaa ja Iirimaa rannikualad. Saksa, eelkõige Prantsusmaa rannikualad, Lõuna-Itaalia ja Tsitsiilia. Rootsi viikingid e. Variaagid peamine suund Venemaa, Ladoba järvest pikki jõgesid Konstanipoololini välja. Osa viikingeid(Norra) Island, Gröönimaa, Ameerika. Viikingiretkedest võtsid osa erineva elanikkonna kihi esindajad 1)talupojad, tegelesid peamiselt kauplemisega. 2)elukutselised maa pärandati vanemale pojale. 3) koonungid e. Kuningad maade juurde hankimiseks. Taani viikingid Frangi riigi jõgedeäärsed alad, 919 viiking Frollo sai endale Normandia, Astuuria ja Portugal(844a.) Baleaarid,Toskana, Inglismaal vallutasid suure osa saarest kuningas Alfred Suur 871-899a. Võitis küll Londoni tagasi, aga tunnistas viikingite võimu Ida-Inglismaal, kutsuti Danelag'ks. Norra viikingid nende suund oli põhja suunas, Shetland, Orkney, Island, Hibriidid ja Iirimaa
Viikingid skandinaaviast pärit meresõitjad, kaupmehed, sõdalased ja ka maadeavastajad. Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli väga raske ning see motiveeris neid merereisidele minema. 2. Uudishimu, seiklushimu, kuulsusejanu 3. Rahulolematus poliitiliste oludega need koonungid, kes olid võimuvõitluses alla jäänud. Idatee ehk tee varjaagide juurest kreeklasteni Viikingite kaubatee Skandinaaviast mööda jõgesid Bütsantsi (Musta merre (mööda Dnepri jõge) või Kaspia merre (mööda Volga jõge)). Sellega olid seotud pigem praeguse Rootsi alalt pärit viikingid. Läänetee Viikingite kauba- ja rüüsteretkede tee piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemereni. Lääneteega olid pigem seotud Norrast ja Taanist pärit viikingid.
annaabi.ee 
