difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. 2. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 3. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas
Neid elementaarlaineid nim. ka sekundaarlaineteks. 55. Fresnelli difraktsioon ümmarguse ava korral. Praktikum 17 võite ise läbi lugeda, saab ilmselt targemaks. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Põhimõttelist erinevust Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni vahel ei ole. Mõlemad on paindumisnähtuse avaldumisviisid ja tulenevad valguse laineloomusest. Küsimus on valgusallika ja vaatluskoha kauguses tõkkest ning tõkke mõõtmetes. Seega on katsetingimused, mille korral need difraktsiooniliigid erinevad, erinevad. Erinevad on ka intensiivsuse jaotumismustrid difraktsioonipildis. Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse
interferentsrõngaste süsteemi. 62. Fresneli difraktsioon ümmarguselt avalt, kvalitatiivne põhjendus. Fraunhoferi difraktsioon pilult, kvalitatiivne põhjendus. Difraktsioonivõre tööpöhimõtte kvalitatiivne selgitus. Fresneli difraktsioon. Kui tõkkele või selles olevale avale langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Ümmarguse ava korral: Läbipaistmatu ümmarguse avaga ekraan, mis on paigutatud punktvalgusallika S ja vaadeldava punkti P vahele katab lainefrondist kõik tsoonid peale avas diameetriga D paikneva n Fresneli tsooni . Seetõttu on kogu resultantvõnkumise amplituud punktis P järgmine: A = A1 - A2 + A3 - A4 + ... ± An , kus amplituud An on märgiga pluss, kui tsoonide arv n on paaritu, ja märgiga miinus, kui n on paarisarv.
annaabi.ee 
