Defineeri kiire mõiste valguskiir on mõtteline joon, mis näitab valguslaine levimissuunda ruumis. Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole võimalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes) suureneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 5. Kirjelda hajuvat valgusvihku Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes väheneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 6. Kirjelda paralleelset valgusvihku
Kiiritades aatomeid valgusega. Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega. Ainet kuumutades 2selt tasemelt 3ndale minnes neelab sama palju kui alla tulles 3ndalt 2sele kiirgab. Gaas neelab kiirgust samuti kindlate väärtuste kaupa nagu kiirgab. Neeldumisspekter koosneb tumedatest joontest, mis vastavad täpselt sama gaasi kiirgamisel tekkivatele heledatele joontele. Spektraalseeria- spektrijoonte kimp, mis on koonduvas jadas. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igale kindlale sagedusele vastab kindel energia. Kvandi energia on võrdne aatomi energiatasemete vahega. Elektron liigub aatomis kindlate orbiitide vahel hüppeliselt.
valgusvihuks. Vlagusvihku, mis koosneb paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks.Valgusel on energiat. Hajuvas VV-s olev ese saab seda vähem valgust, mida kaugemal ta on VA-st. paralleelses VV-s olev ese saab ühepalju energiat sõltumata eseme ja valgusallika vahelisest kaugusest. Koonduvas VV-s olev ese saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale ehk fookusele. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega alfaga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka pinnaristsirge ja peegeldunud kiire vahel, mille tähiseks on kreeka tähestiku täht beeta. Valguse peegeldumise korral kehtib seadus: peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga.
Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgusvihud: 1. Hajuv valgusvihk moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirest. 2. Paralleelne valgusvihk moodustub paralleelsetest valguskiirtest. 3. Koonduv valgusvihk moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest. Valgusel on energiat. Hajuvas valgusvihus olev ese saab seda vähem energiat (valgust), mida kaugemal ta valguallikast on. Koonduvas valgusvihus saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale. Paralleelses valgusvihus olev ese saab ühepalju energiat sõltumata eseme ja valgusallika vahelistest kaugustest. Valguse peegeldumine Peegelpinna ristsirge Langev kiir peegeldunud kiir A B A' B' peegelpind
Lenz'i reegel Indutseeritud pinge on sellise polaarsusega, et tema tekitatud elektrivool, takistab magnetvoo muutumist. OPTIKA 1. Läätse optilised teljed, peatelg ja fookus. Def. ja joonis? Optiline peatelg Sirge , mis läbib läätse moodustavate kerade keskpunkte. Teised optilised teljed Mis tahes teine läätse keskpunkti läbiv telg. Fookus Punkt, milles lõikuvad potilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koonduvas läätses murdumist. 2. Valguse murdumis seadus ja joonis + seletused? Valguse murdumise seadus - Langemisnurga sin-se ja murdumisnurga sin-se suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. 3. Valguskiir langeb vedeliku pinnale langemisnurk on 60°, murdumis nurk 45°, Joonis + vedeliku murdumisnäitaja. 4. Kuidas valgus tekib, valgusekvant ja spektraalseeria? Valgus tekib aatomites, kui elektron siirdub kaugemalt orbiidilt aatomile
M(F1) = F1*l Sisejõude mingi konstruktsioonielemendis läbiva pinna ulatuses määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal ,et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti Mis on koonduv jõusüsteem? tasakaalus. Koonduvas jõusüsteemis kõikide süsteemi moodustavate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nimetatakse lõikepunna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused
kui suunad on vastupidised. 7. Mis on jõupaar? Kahe võrdvastupidise parelleeljõu poolt moodustatud jõusüsteem 8. Jõupaari moment (skeem, arvutamine). Jõupaari moment on võrdne ühe jõu ja jõupaari õla korrutisega. M(F 1) = F1*l F1 F2 l 9. Mis on koonduv j õusüsteem? Koonduvas jõusüsteemis kõikide süsteemi moodustavate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis 10. Koonduva j õusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteemi tasakaaluks piisab, kui jõudude geomeetriline summa on null (s.t. süsteemi jõududest moodustuks suletud hulknurk või et kõigi süsteemi kuuluvate jõudude algebraline summa igal koordinaatteljel oleks null. 11. Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese?
annaabi.ee 
