Tema ema ja tema sõber Nolek olid Romani arvates rohkem, kui sõbrad. Roman ähvardas Nolekule, et räägib isale, kuidas too oli tema ema suudelnud. Nolak teadis, et see on vale, kuid teadis ka seda, et isa jääb Romani uskuma. „Nii et lind on pesas tagasi.“ (lk 246) Romanile ütles seda tema hea sõber Fredek. See tsitaat kirjeldab situatsiooni, kui Roman oli koonduslaagrist põgenenud ja vabatahtlikult tagasi tulnud. Tsitaadis võrdleb Fredek lindu Romaniga ja pesa koonduslaagriga. „Mulle tasutakse viimsel kohtupäeval“ (lk 146) Kruczek oli talunik, kes andis Romanile ja ta perele varjupaika. Kui Roman sai vabaks meheks, tahtis ta tänu avaldada ja külastas talunikku, kus ta end natside eest varjas. Roman tahtis talunikule maad juurde osta ja tasuda sellega, mida talunik oli ta heaks teinud. Kruczek oli põikpäine mees ega võtnud Romani abi vastu. Tasuda võis ainult Jumal, mitte keegi teine. „See veel puudus! Bolševikud.“ (lk 160)
oli tunnistajaks kurjusele, mille põhjustas inimkond. Ligikaudu 1,5 miljonit inimest hukkus suurimas Natsi hävituslaagris Teise maailmasõja ajal. Õudne ekspositsioon endises laagris paneb külastajad 17 mõtlema põhilistele inimväärtustele nagu humaansus ja inimväärikus. Oswiecim on linn, kus elab umbes 45 000 inimest, ja on oluliseks kaubandus-ja tööstuslinnaks. Kuigi enamus inimesi Poolas ning maailmas seostavad linna koonduslaagriga on teisigi põhjuseid külastamaks Oswiecimi. Kohalik elanikkond rõhutab, et nad elavad Oswiecimis, mitte ja Auschwitzis ja erinevad linna organisatsioonid tõestavad, et lisaks olemast mälestusmärk hirmsaimale eksperimentidele inimkonna ajaloos, on Oswiecim koht, kus elu läheb endiselt edasi. Üks kõige aktiivsemaid organisatsioone on Auschwitzi Juudikeskus, mis koosneb hariduskeskusest, muuseumist ja sünagoogist, mis mitte ainult ei mälesta ohvreid, vaid
annaabi.ee 
