kahjustusohtlikust east välja kasvanud. Hooldusraieid võiks võimalusel teha talvel, kui väljaraiutud puud säilivad kauem, olles kohapeal ulukitele kättesaadavaks toiduks kuni kevadeni. Sel juhul teevad ulukid vähem kahju teha läheduses olevatele metsanoorendikele. Harvendusraiel kasvama jäetud puude tüve umber võib pärast raiet köita raiejäätmeid, mida tuleks uuendada, kui eelmised juba küllalt söödud. Aladel, kus on põtrade talvised koondumispaigad, tuleb sagedamini ette noorte kuuskede ja mändide koorimist. Põdra kooritud puu (eriti kuusk) on enamasti pöördumatult kahjustatud, kuna haava kaudu nakatub puu seenhaigustesse ja nõrgestatud puid asustavad putukkahjurid. Enamasti murdub põdra kahjustatud kuusk aastate pärast tüvemädaniku tõttu tormis. Mänd on veidi vastupidavam. Puude koorimise vältimiseks on soovitatud tüvesid kraapida (seejuures kambiumi vigastamata) vaiguerituse soodustamiseks
teadus- ja päästetöödel. Loodusvarad nendeall mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Loomade püsielupaik piirkond, kus loomad püsivalt või peamiselt elavad, nagu sigimisalad ja muud perioodilised koondumispaigad. Loomakaitse loomade kaitse inimese julmuse eest. Eestis esimene selts 1869, taas 1988. Loomaökoloogia teadus loomade ajalooliselt kujunenud vastastikustest suhetest ja keskkonnaseostest. Biotsönoosi läbiva energiavoo erinähtusi uurib loomaökoloogia nt. toiduobjektide valikut ja kisklust. Elupaigast lähtuvalt uuritakse biotoobivalikut (nisse), konkurentsi. Loomarühmade eriökoloogias onolulisemad toitumis- ja sigimisökoloogia.
annaabi.ee 
