mida mõned, peamiselt harimatud inimesed, on alati tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid. Saksamaal oli avangardivastane võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aha tihti jõhkram. Avangardistidel keelati mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanudkunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn häbistusnäitusi, mis varustati mõnitavate saatesõnadega ning mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid. Need pidid veenduma, kui koleda jaohtliku kunstiga on tegemist. Osa avangardistide reoseid põletati avalikult. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsionaalsotsialistid
tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjad. Saksamaal oli avangardistlik võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Avangardistidel keelati mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Mõlemas riigis kuulutati ainulubatuks kunst, mis toetus traditsioonidele. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Väärikaks peeti ka töö ülistamist