Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 4 (variant 10/C) Siirdeprotsessid lineaarsetes koondparameetritega elektriahelates Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: K = - 0,5 de / dt > 0 R = 25 2R = 50 L = 50 mH = 0,05 H C = 40 F = 0,000040 F = 1000 1/s Em = 100 V Im = 10 A 1
võrdse takistusega. Selleks võib kasutada näiteks koaksiaalkaablit. Sellise liini sageduslik läbilaskeriba võib ulatuda 100...1000MHz-ni. Suure viivituse saamiseks kasutatakse tehisviitliine. Tehisviitliinid jagunevad: 1. hajuparameetritega liinid Kasut. spets. kaableid, kus keskmine soon on spiraali kujuline. Läbilas- ke-riba 5...15 MHz. See võimaldab saada koormusel külje kestuse 1,1 sek 2. koondparameetritega liinid Kasutatakse, et impulssi viivitada mõnest kümnendikust kuni mõnekümne sek-ni. Ta koostatakse n arvust jadamisi ühendatud lülidest, milles iga lüli koosneb koondparameetritega elementidest L ja C. Ühe lüli viivitus ehk viivitusaeg: tV L C n L C L L L L C C C C n R K
Kaliningrad) sündinud saksa füüsik, kelle panus füüsikasse oli eriti suur elektriõpetuse valdkonnas. Kirchhoffi seadused kehtivad nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete ahelate puhul ning seda pingete ja voolude mistahes lainekuju juures, tingimusel et kõik vaadeldava ahela elemendid on koondparameetritega. 5.1.7. Takistuste segaühendus. Arvutusnäide A I = I1 R1 I = I1 = I2 + I3 + U B I2 I3 R1 = 50 W _ R2 = 100 W
annaabi.ee 
