Töö sisaldab ülevaadet võrkpalli ala tekkimisest maailmas ja Eestis, samuti kajastab võrkpalli ala võtmist Olümpiamängude kavasse. Töös on toodud ka intervjuu Raivo Jeenasega, et saada ülevaade sellest, miks ja kuidas tema spordiga alustas. Raivo Jeenas on isik, kes alustas oma tegevust spordiga varases nooruses. Praeguseks on ta jõudnud Eesti treenerite maastikul üheks parimaks noorte neidude ja naiste treeneriks. Ta on esindanud Eesti koondmeeskonda aastal 1971-1973. Ta on andnud palju juurde noorte võrkpalli arenemisele Eestis, olles ise Eesti Võrkpalli Liidu treenerite juhatuse esimees. Oma aja, mis ta võrkpalliga tegelenud on, ta olnud edukas ise mängijana ja ka treenerina. Selle töö kirjutamine andis mulle juurde teadmisi ja oskusi, mida on vaja edaspidises arengus kehakultuurlasena. 13 Kasutatud kirjandus
2. PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE 2.1. Ilmar Kullam · Sündinud: 15. juuni 1922 · Pikkus: 192 · Kaal: 82 kg · Positsioon: 2 Üks Eesti edukaim ja andekaim korvpallur ajaloos on kindlasti Ilmar Kullam. Lõpetas 1959 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. Kuulus hea taktikalise vaistuga universaalse mängijana 1947--53 NSV Liidu koondmeeskonda, võitis selles Helsingi OM-il 1952 hõbemedali, tuli 1947, 1951 ja 1953 Euroopa meistriks ning 1949 ja 1951 universiaadi võitjaks. Sai 1949 TRÜ spordiklubi meeskonnaga NSV Liidu meistriks (hõbemedal 1950, pronksmedal 1951 ning pronksmedal ka 1945 Tallinna "Kalevi" meeskonnas). Eesti meister 1948, 1956, 1957 ja 1960. Oli 1966--93 TÜ õppejõud (1973--83 ka sportmängude kateedri juh), 1960--71 ühtlasi Tartu "Kalevi" korvpallimeeskonna vanemtreener, juhendas ka Eesti koondist