PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad. Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtavast erinevaks, on koondkujud vähe sarnased elavate inimestega, vaid on enamasti väga kummalised ja fantastilised. Maskid ja kostüümid
Et ilu mõista selleks on vaja olukorrad ja inimesed inetuks muuta. 2. Armastus oli seotud alati surmaga "surm teeb armastuse elavaks","armastus on tugevam kui surm","õnnelik saab olla ainult siis kui armastad seda õiget". Surm teeb teose mõistmise lihtsamaks ja paneb lugeja kaasa tundma. Poe'd huvitas ainult esteetika mitte moraal ja tõepärasus. Tedaei huvitanud inimest ümbritsev keskkond vaid inimese siseilm. Tema tegelased ei ole elavad inimesed vaid koondkujud ettekujutatud maailmast. Kõik tema muutuvad olude sunnil koletisteks, kes on võimelised sooritama ebainimlikke tegusid. Tema novellid on kõik lõpuni kurvad. See kurbus kandub üle ka tegelastele, sest enamasti on nad üksikud ja meeleheitel keda maailmaasjad ei huvita. Temategelased kannatavad olemasolu tõestuseks. Kuigi nad seda ise ei aima. Nad püüavad end tõestada pahategudega, et end elavana tunda. Olla korralik, see on patt. Seepärast nad ei võitle enda eest
kurbus on kõikide ühisosa. Poe jaoks oli tähtis iga sõna ja selle kõla, sest sõnal on maagiline jõud, sõna on relv, mis võib isegi tappa ja seepärast viimistles ta oma luuletusi ja novelle eriti hoolekalt, sest ainult nii oli võimalik, et tema novell lugejat kohe köidaks. Tema novellides puudub miljöö ehk ümbritsev keskkond. Teda huvitas inimese sisemuses toimuv. Seepärast on tema tegelased skemaatilised, koondkujud, ettekujutatud maailmast ja tema tegelased muutuvad olude sunnil koletisteks, kes peavad tegema kurja selleks, et tunda end elavatena. Sellega kaasneb lõpuni ütlemata kurbus ja pessimism. Tegelased on tahtejõuetud ning sünged meeleheites piinlevad kujud, keda maailma asjad ei huvita. Nad kannatavad oma olemasolu tõestuseks. Nad riskivad eksides saatuse vastu selleks, et oma olemasolu õigustada. Olla korralik see on patt.
palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist
palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist
annaabi.ee 
