Reformi aluseks oli Inglise pankadelt saadud 1,35 miljoni naelane välislaen. Kolmas rahareform Eestis 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem-nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990.
Indiviidi tasandil on rahal peale hüviste omamise väga palju muidki ees-märke. Need sõltuvad nii inimese elueesmärkidest üldse kui ka tema arusaamisest, mis on raha ja milliseid ülesandeid indiviid võib sellel panna (Sõrg 1997, lk.87-89; lk.93-104). 10 2. EESTI RAHA 2.1. Eesti rahareform Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem- nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990.
annaabi.ee 
