13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide, nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon. Ühisküsimusi lahendati konsensuse alusel Liivimaa üldistel maapäevadel, kus talurahva esindajad ei osalenud. Eestlased säilitasid isikliku vabaduse ja relvakandmisõiguse 1507. a-ni. Liivi sõjas (1558-1583) Vana-Liivimaa konföderatsioon purustati, ordu- ja piiskopiriigid kadusid, nende vasallid ühinesid Poola, Rootsi ja Taani ülemvõimu all mõisnike koondisteks rüütelkondadeks. Kohaliku aadli seisuslikel privileegidel põhinevat autonoomset omavalitsussüsteemi hakati nimetama Balti erikorraks, see säilis ka Vene võimu all (alates 1710). Pärast 1917. a Veebruarirevolutsiooni oli Venemaa Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia. Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi
13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide, nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon. Ühisküsimusi lahendati konsensuse alusel Liivimaa üldistel maapäevadel, kus talurahva esindajad ei osalenud. Eestlased säilitasid isikliku vabaduse ja relvakandmisõiguse 1507. a-ni. Liivi sõjas (1558-1583) Vana-Liivimaa konföderatsioon purustati, ordu- ja piiskopiriigid kadusid, nende vasallid ühinesid Poola, Rootsi ja Taani ülemvõimu all mõisnike koondisteks rüütelkondadeks. Kohaliku aadli seisuslikel privileegidel põhinevat autonoomset omavalitsussüsteemi hakati nimetama Balti erikorraks, see säilis ka Vene võimu all (alates 1710). Pärast 1917. a Veebruarirevolutsiooni oli Venemaa Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia. Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolshevikud ajasid selle laiali, tegutses