soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 B= 761 mmHg Tabel 7.2 d1= 83 mm d2= 205 mm 0= 6 mm c= 12,66 W/(m2*mV) Soojusjuhtivusteguri arvutamine: c(d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K) 2(t1 - t 2 ) =12,66*(0,205+0,006)*9,5*ln(0,205/0,083)/2*(102,225-29,35)=0,155 W/(m*K) Soojuskadu jooksva meetri kohta: q1=c(d2-0)*E W/m
2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 Tabel 7.1 E Isolatsiooni all Mõõtevöö all Mõõtevöö peal Termopaarid e
Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi termopaari gradueerimistabelist
Kui õhukulu jäi püsivaks, kirjutasime üles kuluarvesti algnäidu. Iga minuti järel kirjutasime üles küttevõimsuse Pw, õhu rõhu kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuuri kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõusu kalorimeetris t. Katse kestis =10 minutit, mille jooksul saime 5 lugemit. Katse lõpeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1 Tabel 1.1 Luge m Pw P1 B Pt t t t2 Gaasiarvesti näit mmH2 mmH W O G Pa mV °C °C 103459, 1 5 108 768 1 0,208 5,073171 29 Katse algul: 103478, 2 5 110 768 7 0,21 5,121951 29 1438,9 103498,
annaabi.ee 
