probleeme, millest räägitakse, kuid lahendust ei leita. Iga uus probleem tekitab järgmise. Meie riigis puudub hetkel adekvaatne olukord. Rahulolematuse üks põhjusi on segadus. Vaja oleks selgitustööd, mis annaks kodanikele tuge. Tuge saab anda vaid tuleviku nägemus ning teadmine olemasolevatest väärtustest, kuid seda meil hetkel napib. Kuidas saakski olla Eesti riigi kodanik kindel oma tulevikule kui kuuleme iga päev koondamistest, surmadest, ebaõnnestumistest erinevates sfäärides. Eestlane on alati olnud töörügaja, kuid nüüd on ta muutunud ka veel ahneks. Meie ainsad ühised eesmärgid viimastel aastatel on olnud üleüldine edu, raha ja rikkuse taotlus. See pole aga Eesti rahvast sugugi lähendanud, pigem lahutanud. Eeltoodule lisanduvad veel mitmed sotsiaalsed probleemid, nagu sotsiaalne tõrjutus, kasvav kuritegevus, alkoholism, narkomaania jne
seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediakajastus hetkelisest majandusolukorrast ongi see, mis inimestele masendavalt ja rusuvalt mõjub. Samas on ka positiivne külg- inimesed hakkavad rohkem kokku hoidma ja mõtlema ning kaaluma oma kulutuste tegemist. Ehk siis ei toimu sellist ületarbimist nagu siin mõni aeg tagasi näha oli. Loodi isegi asjakohane lauamäng nimega"Võidab
juhtudel. Kui öelda mõne sõnaga, siis: töötajalt selles määrustikus eeldatakse lojaalsust tööandja eesmärkidele, ühiskondliku heaolu tagamist, konfliktide vältimist ja professionaalse arengu taotlemist; tööandjalt oodatakse töötajate informeerimist firma eesmärkidest ja poliitikast; sellise palgasüsteemi olemasolu, mis arvestaks inimeste panust (mis stimuleeriks töö tegemist), pensionide garanteerimist, õigeaegne teavitamine koondamistest, abistamine uue töökoha leidmisel selles firmas koondamise tõttu jne 17.12.15 26 15. INSENERID ERAPRAKTIKAS 15.1. Insenerid konsultandid Insenere, kes pakuvad oma teenuseid laiemale üldsusele kas eraisikuna või läbi mingi konsulteeriva firma, nimetakse insenerideks erapraktikas või konsulteerivateks insenerideks või insener- nõustajateks. Selliste inseneride tööpõld on väga lai
annaabi.ee 
