Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab raskustes laenajaid kuna nende elatustase on tunduvalt kahanenud. Kuna aga väga suur osa elanikkonnast on pigem ametis tootmises, sest neil puudub piisav kvalifikatsioon töötada kõrgemal ametil, on ka laenuraskustes inimesi rohkem, sest paljud laenuvõtjad kuuluvad just nö. tavainimeste klassi, kes ilma laenudeta pole võimelised ostma ei maja, korterit, autod vms. Leian, et kuna üks majandukriisi tekke põhjustest on mõlemal juhul olnud ületootmine, oleks
vägivallata maailma 10 printsiipi. Deklaratsioon nägi ette koostöö jätkamist mitmes valdkonnas. Hiinaga jätkati 1981. aastal alanud läbirääkimisi piiriküsimustes, kuid lahendust ei saavutatud. Ka mitmes teises välispoliitilises küsimuses jäid positiivsed tulemused saavutamata. R. Gandhi valitsus ei suutnud jõuda kokkuleppele Pakistaniga Kashmiri küsimuses. Ajuti (1987 algul ja 1990 kevadel) kasvasid pinged mõlema naaberriigi vahel ohtliku piirini (vägede koondamiseni 16 ohutsooni). Sõda õnnestus siiski vältida. 1988. aastal sekkus R. Gandhi valitsus Maldiivi vabariigi siseasjusse, saates oma väed maha suruma vandenõud president Maumoon Abdul Gayoomi vastu. Aktiivset poliitikat ajas R. Gandhi valitsus Sri Lankaga. Püüdes abistada sealset singali valitsust võitluses tamili separatistide vastu, rajas R. Gandhi India Rahusäilitamise Jõud (Indian Peace Keeping Force), kuhu kuulus 125 000 meest