on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: kas talluse küljest murduvate tükikeste
Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada (kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest. Lehtsamblikud: lehe- või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorb, harilik hall samblik). Põõsassamblikud: meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal (põdrasamblik)või ripuvad koonaldena puuokstel (habesamblikud) 26. Kuidas saab samblike abil määrata õhu puhtust? Samblikud elavad ainult puhtas looduses, enamasti metsas. 27. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 2 näidet. Kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. (puuk- inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber.
Tavaliselt kinnituvad nad oma väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntud kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Kooriksamblikud moodustavad umbes 80% kõigist samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikel on lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. 3. Põõsasamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad nad koonaldena puuokstel. ____________________ Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saanud. Lülijalgsed on väga hästi kohastunud elutingimustega maal ning neid võib leida kõikvõimalikest elupaikadest : meredest, järvedest, jõgedest, metsadest, põldudelt, mullast. Lülijalgsete 3 rühma : Vähid : Pearindmik, tagakeha, tundlad, sõrad
fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu saastatuse suhtes. (kaartsamblik) 2.Lehtsamblikud lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorp, harilik hallsamblik) 3.Põõsassamblikud meenutavad väikeseid põõsakesi maapinnal või ripuvad koonaldena puuokstel. Kõige tundlikumad õhu suhtes ( nt habesamblik, põdrasamblik). Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: talluse küljest murduvate tükikeste või tillukeste paljunemiskehakeste abil. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetika- või sinirakkudega. Samblikke kasutatakse geoloogiliste objektide vanuse määramisel. Samuti saab nende järgi
annaabi.ee 
