Kose Gümnaasium Naermine kui positiivne emotsioon 2009 Uuritakse naeru mõju tervisele Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress. Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA-
Me tahame saada aru, mõista teist inimest - Kelley – põhjuste omistamisel otsime me kolme tüüpi infot - kas käitumine on selgelt eristatav: kas inimene käitub nii ainult konkreetses olukorras? - kas käitumine on püsiv: kas inimene käitub alati selles olukorras nii? - kas see käitumine on kooskõlas teiste käitumistega: kas teised käituvad selles olukorras samuti? - NÄIDE: Mari naerab koomikut vaadates On see tulenev koomikust või Marist? - Kas ta naerab alati teda vaadates? - Kas teised naeravad teda vaadates? - Kas ta naerab ainult teda vaadates? Millised vastused peaksid olema “jah”, et tegemist oleks eksternaalse põhjusega ehk koomikuga? õige vastus- kõik 3 peavad saama jaatava vastuse. Põhjuste omistamine Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt)
annaabi.ee 
